emakeel

Estonian

Etymology

From ema +‎ keel.

Noun

emakeel (genitive emakeele, partitive emakeelt)

  1. mother tongue

Declension
Declension of emakeel (ÕS type 13/suur, length gradation)
singular plural
nominative emakeel emakeeled
accusative nom.
gen. emakeele
genitive emakeelte
partitive emakeelt emakeeli
illative emakeelde
emakeelesse		 emakeeltesse
emakeelisse
inessive emakeeles emakeeltes
emakeelis
elative emakeelest emakeeltest
emakeelist
allative emakeelele emakeeltele
emakeelile
adessive emakeelel emakeeltel
emakeelil
ablative emakeelelt emakeeltelt
emakeelilt
translative emakeeleks emakeelteks
emakeeliks
terminative emakeeleni emakeelteni
essive emakeelena emakeeltena
abessive emakeeleta emakeelteta
comitative emakeelega emakeeltega

Derived terms
  • emakeelne

Further reading
  • “emakeel”, in [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik [Dictionary of Estonian Basic Vocabulary] (in Estonian) (online version, not updated), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2014
  • “emakeel”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
  • “emakeel”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
  • emakeel in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.